Ukraina häirekell. Takerdunud rünnak II

Eelmise artiklikogumiku ilmumisest on märkamatult möödunud kuus aastat. Pealkiri „Takerdunud rünnak” sümboliseeris Eesti riigikaitse ülesehitamisel ette tulnud raskusi, vigu ja vastutöötamist. Kirjutades olen lähtunud põhimõttest, et probleemidest rääkimine ja lahenduste pakkumine peavad käima käsikäes. „Takerdunud rünnaku” ilmumine langes kokku Venemaa–Gruusia sõjaga. Sõda pälvis korraks tähelepanu ja vajus seejärel unustusehõlma. Minu lootus, et see toimiks äratuskellana, ei täitunud. Euroopas levinud relvajõudude ja kaitsekulutuste vähendamine ning ühepoolne desarmeerimine sai majanduskriisi mõjul hoopiski hoogu juurde. Samal ajal suurendas Venemaa kiires tempos sõjalisi kulutusi ja rakendas jõupingutusi oma sõjalise võitlusvõime parandamiseks. Lõhe nende kahe suundumuse vahel muutus ajapikku aina sügavamaks. Euroopas valitsenud status quo pidi varem või hiljem purunema. Kui Venemaa-Gruusia sõda oli piltlikult väljendudes äratuskella helin, siis Venemaa-Ukraina sõda on juba häirekella kõmin. Kas elame edasi „jõukohase riigikaitse” mugavas memomaailmas, teeme pool rehkendust ja kiidame ennast, kui hästi kaitstud me oleme? Venemaa alustas uut sõda, seega on aeg juba kujunevat traditsiooni jätkata ja sel puhul uus kogumik välja anda. Artiklid ja nõuanded on esitatud täielikul kujul. Kärbitud on üksnes juhul, kui tekst kordab mujal esitatut. 2014. aasta septembris-oktoobris on kõigile artiklitele lisatud värsked ja aktuaalsed kommentaarid.