20 000 ljööd vee all

Jules Verne’i prohvetlik romaan kapten Nemost ja tema tollal kõrgtehnoloogilisest allveelaevast “Nautilus” ilmus aastal 1870. Esimese eestikeelse ümberjutustuse “Meremadu ehk Kaheksakümmend tuhat wersta wee alt läbi” tegi sellest loost Maximillian Põdder juba 1875. Teos moodustab koos “Kapten Granti laste” ja “Saladusliku saarega” triloogia, aga on siiski omaette romaan. Peategelane on tolle aja eesrindlike vaadete kehastaja, professor Pierre Aronnax – asjalik ja terane loodusteadlane, mitte hajameelne sekeldaja, nagu Verne’i teadlasekujud tavaliselt. Kui 1868. aastal hakkavad üksteise järel saabuma teated salapärasest merekoletisest, saadetakse asja uurima sõjalaev. “Koletis” uputab laeva, pääsevad ainult kanadalasest vaalakütt Ned Land, professor Aronnax ja tema assistent Conseil. Nad korjatakse merest salapärase allveelaeva pardale ja jäävad sinna vangi, aga saavad osa erakordsest ekskursioonist maailma kõikidel meredel ja tutvuvad laevaga, mida valitseb leiutaja ja pöörane fantasöör kapten Nemo.